Ma ei tea

... Miks elu on nii keeruline. Miks on inimestel nii suured egod. Miks me raiskame aega mõtetutele asjadele. Ja keegi tõesti usub ja tunneb, et mingi vdin teeb ta õnnelikuks? Aga ma ei tahtnud üldse sellest rääkida. Üks mu vandenõuteoreetikus sõber väitis täna, kirglikult!, et tänapäeval propageeritaksegi lõtva moraali (vastutustundetut seksi ja hedonismi) ning kõhnu naisi selleks, et inimsugu välja suretada. Alguses tundus naljakas, aga kuna see mu sõber on targem ja haritum ja vanem kui kõik mu ülejäänud sõbrad, siis ei mõtlesin natsa ja see teooria hakkab mulle üha enam meeldima. Ma ei ole vandenõuteerik. Ma lihtsalt usun, et me eksleme lõputus sansaaras ja enamus mõtetest meie väikestes vaevatud peades on eksitus, et neil pole tõelisusega miskit pistmist. Et ei tohi uskuda kõiki mõtteid, mis su pähe tekkivad. Ja riikides, kus laste arv naiste kohta onsuurem kui 2 hinnatakse naisi, kel liha luudel. Reisige. Ladina-Ameerika, India, Aafrika... Mis pagana pärast pean siis igal jumala lõunalauavestlusel kuulama virinat kahe grammi üle, mida keegi arvab endal olevat "peale nädalavahetuse söögiorgiat"? - mis tõenäoliselt tähendab lihtsalt kahe õunavissi planeerimata sòömist... Et tüdrukute klubisse kuulud siis, kui virised oma kaalu ja raha puudumise üle... Ja miks see mulle üldse korda läheb? Ja mul on muuseas piisavalt raha ja mulle meeldib mu tagumik.