Ma ei tea

... Miks elu on nii keeruline. Miks on inimestel nii suured egod. Miks me raiskame aega mõtetutele asjadele. Ja keegi tõesti usub ja tunneb, et mingi vdin teeb ta õnnelikuks? Aga ma ei tahtnud üldse sellest rääkida. Üks mu vandenõuteoreetikus sõber väitis täna, kirglikult!, et tänapäeval propageeritaksegi lõtva moraali (vastutustundetut seksi ja hedonismi) ning kõhnu naisi selleks, et inimsugu välja suretada. Alguses tundus naljakas, aga kuna see mu sõber on targem ja haritum ja vanem kui kõik mu ülejäänud sõbrad, siis ei mõtlesin natsa ja see teooria hakkab mulle üha enam meeldima. Ma ei ole vandenõuteerik. Ma lihtsalt usun, et me eksleme lõputus sansaaras ja enamus mõtetest meie väikestes vaevatud peades on eksitus, et neil pole tõelisusega miskit pistmist. Et ei tohi uskuda kõiki mõtteid, mis su pähe tekkivad. Ja riikides, kus laste arv naiste kohta onsuurem kui 2 hinnatakse naisi, kel liha luudel. Reisige. Ladina-Ameerika, India, Aafrika... Mis pagana pärast pean siis igal jumala lõunalauavestlusel kuulama virinat kahe grammi üle, mida keegi arvab endal olevat "peale nädalavahetuse söögiorgiat"? - mis tõenäoliselt tähendab lihtsalt kahe õunavissi planeerimata sòömist... Et tüdrukute klubisse kuulud siis, kui virised oma kaalu ja raha puudumise üle... Ja miks see mulle üldse korda läheb? Ja mul on muuseas piisavalt raha ja mulle meeldib mu tagumik.

Näimise talumatu raskus

Tegelikult ma hakkasin taas blogima seetõttu, et blogisid, mida lugeda, jääb üha vähemaks. Või ei oska ma neid üles leida. Kuidagi palju on enesekesksust... 

Suurim egotripp on muidugi kenade noorte näitsikute poolt sotsiaalmeediasse x korda päevas (noh, minimaalselt kolm korda nädalas) paisavatad fotod... Kui hästi läheb, siis ei ole need hommikused peeglipildid, kus püûtult tehtud näoilmega oma kallihinnaline eksistents publikule eksponeeritakse... Peale 12ndat pilti tunduvad nad kõik samad.... 

Tegelikult ma olen mõelnud selle peale, mis tunne on, kui peale igahommikust fotopaljastust andunud austajakond õhkab kirglikult "nummi", "sa oled ikka nii ilus", rääkimata hulgast laikidest... Kas see muudaks mu maailmatunnetust? Paneks mind tundma, et olen ilus ja kõigi poolt armastatud? Et minu päralt ongi maailm? No tõesti, kuidas see käib? Minu enda üks foto (üks väääga vähestest, mille ma avalikustamud olen) sai nii 50 laiki... Aga kui see juhtuks iga päev?

Kas meil (ilus, tark, armastatud, edukas, õnnelik) näimise kõrvalt on aega ka olemiseks?

Tn mitmeid persoone, kelle kohta meediaväljaannetest uskumatult innustavaid lugusid leida võib... Reaalsus võib erineda tunduvalt.. Et keegi, kelle jüngriks tahaks saada, sest ta tundub nii teadlik, tasakaalukas, tark (ohhh... Peaaegu valgustnud) võib tegelikus elus olla pettunud, kibestunud ja kättemaksuhinuline... 

Mees = vere ja sperma pursked?

Kunagi oli mul austaja, kes küsis mu 10 lemmikmehe kohta. Kõiki toonaseid edetabeli mehi ei mäleta, kuid H.H. Dalai Laama oli alati esindatud. Kohal nr 1. Iga kord purska küsimuse esitaja: "No see... See pole ju mingi mees." Iga kord vaidlesime selle üle ka pisut ja igaüks jäi oma seisukohale. Austaja oli muuseas mõõgavõitlusega tegelev nelja poja isa, kelle statement naiste kohta ütles, et naine on nagu püss, peab kogu aeg laetud olema (st.rase). Lisaks mõõgavõitlusele olid ta huvideks veel võitlusverest ja spermapursetest nõretavate kangelasjuttude kirjutamine. Naisi tavaliselt vägistati või võeti niisama.

Nojah.

Ma pole kunagi tugevamaid ja kindlamaid mehi nainud kui mungad. Kõigi nende suurte machomeeste näiva kindluse taga paistab ebakindlus, tasakaalutus, argus.... Kuid munkadega suheldes imetled alguses, kui õrnad nad on. Siis saad aru, et selle õrnuse all on purstamatu teras. Kindlus. Miski, mis ei vaja välist tunnustust. Mis mis on enesküllastunud. Miski, mis usaldab midagi, mis annab talle kindla varjupaiga.

Meil ei ole elus mitte midagi vaja peale selle varjupaiga.

Uni on püha

Sellel aastal olen ma maganud hotellides nii paarikümne öö ringis. Elu jooksul tuleb ehk varsti sadakond ära. Ja esimest korda kogu mu hotelliööde ajaloo jooksul olen ma hotellis, mille padi on selline nagu kodus. Ja millega ma saan magada.

Pidasin seda õnnelikuks juhuseks, kuni leidsin öökapilt info: "We offer you a pillow that suits you... etc...." Mismõttes? Kuidas nad seda teevad?