See meesteseltskond, kellega ma praegusel eluperioodil erinevatel põhjustel suhtlen, on keskmisest maskuliinsem. Ja mina ei esinda matšomehe vastandpoolt - abitut blondi küünetehnikut, kelle elu on võimalik vaid Mehega (oh, kallid mehed, andke aneks, ma üldistan siin, eks). Ma esindan täielikult vastandpoolt. Keskealist lastetut intellektuaali (???). Igatahes on paljud neist tänaseks minuga nii harjunud, et näimise peale nad enam aega raisata ei viitsi. On ju nemadki näinud mind pandakaru silmadega laiavalgunud meigi tõttu, tagurpidi seeliku või jooksvate sukasilmadega. No, ma pole ju tõesti mingi miss perfect. Üks asi, mis mind raudselt hämmastab, on meeste homoteema, mille juurde nad päevas kolm korda peavad pöörduma. Ei ole olemist, kus homoteema puudutamata jäetakse. Naljakas. Aga kõiga naljakam on see, kuidas naistest räägitakse. Mitte sugugi lugupidamatult, oh ei. Küll aga on nende identiteedi (rahulolev) osa teadmine sellest, kuidas naised neid tahavad. ja et on olemas naljad enne ja pärast abiellumist. Ja kuidas küll naised punuvad võrke, et neid enda püünisesses saada. Ega mina nende lugude tähendust ju lõpuni ei adu. Küll aga on see selline mantrataoline enesesisendus, mida tuleb regulaarselt taastoota, et maailm ikka püsti püsiks. Paar korda on mul keele peal olnud mu vanade meessõprade naljad (stiilis: miks tasub abielluda süütuga - sest ta arvab, et see 15 sekundit (koos eelmänguga) on ongi Tõeline Seks jms sellised naljad). Surun endas pidevalt maha tahtmse esitada neile väljakutse, püüan mitte norida - sest nemad ju minu kallal ei nori (aga mu rinnahoidja on ka DD korviga).
Minu ülikooli õppejõust sõbranna mainis raamatut "Mehed Marsilt, naised Veenuselt", peaksin end ehk selles vallas harima.
Aga mis värk selle homoteemaga ikka on?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
3 comments:
See "Mehed marsilt..." oli kehva raamat minu meelest. Lôpuni ei viitsinudki lugeda. Enamus taandus selle peale et mees ei leia kümkapist vôipakki sest, ta käis hallil ajal jahil ja vaatab kaugustesse. Ja naine näeb detaile sest ta vahtis koopasuu ees. Mingid pisiasjad olid huvitavad, aga üldiselt jura raamat.
Tänan vihje eest :) Eeldasin tõesti, et asi on mingil peenemal tasemel ;)
Samas ehk polnud minust väga ôige seda raamatut kritiseerida, äkki mônele just meeldiks aga ma rikun niimoodi lugemisrôômu ära.
Eeeh...samas ikka oli see raamat liiga lihtlabane :P. Pigem juba lugeda "miks mehed ei oska kuulata ja naised ei suuda kaarti lugeda". Olgu öeldud, et seda raamatut ma ka ei suutnud päris lôpuni lugeda, aga jutt oli usutavam. näiteks miks just meeste seas on rohkem kokutajaid ja miks naised suudavad mitut asja korraga teha.
Post a Comment