Stressi foonil muutuvad mu unenäod miltaarseks. Teatav (üsna kõrge) nivoo peab käes olema ja ma näen kahureid, haubitsaid, automaate ja revolvreid. Kuna tegemist ja vastutust on taas rohkem kui tahaksin ja stressimaandajaid vähem kui vaja, siis viimane unenägu oli suurtükikkidest laskmine keset sõjamöllu. See polnud üldse jube. palju hullem oli see, et peale tulistamist olin paanikas - me peame ju positsioone vahetama, mida mu meeskond millegipärast ei teinud.
Freudistlikust vaatepunkt asjale on lihtsamast lihtsam. Või on tõde kusagil mujal??
uitmõtteid üksildasest igapäevaelust
Kribajast
- Marii
- Ilus, tark ja andekas. Vahel kuri ja kiuslik, alati pisut naiivne
Posts
No comments:
Post a Comment