Heureka

Mäletan oma õpinguaegadest arutelu teemal, miks müüvad negatiivsed uudised. Toodi välja, et üsna paljudele (% ei tea, seda vist välja ei toodud) on halvad uudised olulised enesemääratluseks - teadmine, et kellegil läheb sama kehvasti või veel kehvemini tekitab osas inimestes rahulolutunde. Teate, see oli minu jaoks müsteerium, mida ma lahendada ei suutnud (muuseas, üks permanentselt virila olekuga kaasõppur tõusis püst ja ütles, et jah, see on nii, sest ilma negatiivsete uudisteta teiste inimeste õnnetustest ei saakski ta üldse elada ega tuleks oma eluga toime).
Paar päeva tagasi jõudsin järeldusele, et see on ju labane empaatiavõime puudus (selle teadmiseni jõudmine võttis minult aastaid).
Üsna kõrge eani, muuseas, ei saanud ma aru, kuidas inimesed saavad kurjad olla. Mulle tundus, et kurjuseks ja hävinguks peab inimene end sundima ja selleks vaeva nägema. Et inimese (ehk kõige oleva) esmane loomuomadus on olla hea, ja kõik teised valikud tulevad raske vaevaga.
Eks aastakümnete jooksul olen aru saanud et teistmoodigi on võimalik. Ja teadmine, et keegi vajab toimimiseks naudingut teise inimese õnnetusest on selle juures abiks olnud.
Mõelda vaid, kui ma oleks oma kaasõppurilt küsinud "Kas sul tõesti süda krampi ei tõmbu kui hommikul lehest orbudeksjäänud lastest loed?"