Täiesti juhuslikult sattus mulle pihku (raamatukogus muidugi) Meritta Koivisto raamat "Londoni armuke". Lugesin selle läbi ja huvitaval kombel räägib lugu ennast edasi peale raamatulugemist. Moodustab mustreid elus nähtu ja kogetuga ja paneb mõistatama neis lugudest, millele olemasoleu näidati, kuid millest ei räägitud. Ja mõistatamine ei lakka.
Arvan, et raamat ehk räägibki üle kolmekümnestega rohkem. Ja seitsmekümnesed täidaksid kõik delikaatselt rääkimata jäetu ise, pilgus mõistmine. Maailmas on igasuguseid lugusid, kuid selline lugu hämmastas mind.
Kui keegi on seda lugenud, siis heameelega tahaks kuulda, mis mõtteid ja tundeid see tekitas.
Posts
No comments:
Post a Comment