Tasa tasa

Mõnikord, mõnel üllataval momendil, kui meel on väga tasane vaikne ja rahulik, nagu tüüne vesi välgatab hetkeks teadmine sellest kuidas asjad on. Et probleemid on kosntruktsioonid minu enda peas ja meeles. Ja tegelikult ei ole ühtegi põhjust, miks nende probleemidega olla ja elada.
Mõnikord on veel teadmine sellest mis tuleb. Siis ma imestan, miks teised mu kõrval käituvad nii nagu nad ei näeks ega tunneks vääramatult lähenevat. Et miks nad seda ignoreerivad. Aga äkki nad ei näegi?
Sõitsin rattaga 2500 m kõrgusel. Laskumisel kiirus 35-52 km/h. Eelviimasel päeval tuli mu pähe kinnisidee, et kas mu kiiver on ikka hästi pähe kinnitatud. See mõte hakkas mind painama nii, et peatusin ja kontrollisin.
Üsna pea kukkusin omaenda hooletuse tõttu nii, et põrkasin peaga vastu teravat kivinukki. Raksakas oli kõva ning pea käis esimesel hetkel korralikult ringi. Kiivris on nüüd korralikud mõlgid.
Praegu olen veendunud, et inimkonna parimate leiutiste hulka kuuluvad jlagrattakiiver ning pihustatav haavaliim.
Ja usaldaga oma sisetunnet!
Või tänage inglit, kel oli aega teile märku anda eesootavast.