Sunday, 20 September 2009

Karmast ajukääbikutele

Ühesõnaga, ostsin mingil meeltesegadushetkel poest raamatu Karma 101, autoriks Joshua Mack. Minu meeltesegadushoos sooritatud teo põhjuseks oli hüperale (45 EEku potentsiaalselt põneva raamatu eest) ning mõned põnevamad loetud lõigud raamatust. Kodus ootas mind aga IKALDUS. Võibolla on mul kehv huumorimeel või midagi sellist(mida siis?) aga raamatus toodud soovitused on stiilis: karmaliselt hea: vaadata filmi vaikselt; karmaliselt halb: Mugida kogu seansi ajal popkorni ja esitada valjusti küsimusi ja veel: karmaliselt hea: asendada tühi tualettpaberirull uuega, karmaliselt halb: panna tühi apelsinimahla pakk külmikusse tagasi. Mis siis veel on karmaliselt halb - maksta kaardiga üheksateistkümne toote eest ekspresskassas, mis on mõeldud kuni kümne toote eest tasumiseks ainult sularahas... My God!!!!
(peale kümneminutilist mõtisklemist jõudsin järeldusele, et olen ehk liiga intellektuaalne ja ma ei tea ju mis see karma on ja et igal teol on tagajärg ja kellegile on ju vaja ka seda rohujuuretasandit ja veel 10 minutit hiljem "aga äkki see kõik ongi nii"...
Aga ikkagi: Karmaliselt hea - puhastada kööki senikaua kuni see särab nagu üllatuskingitus abikaasale. MISASJA???? Aga äkki oleks kasu mõõduka segadusastmega köögist, kui koristamise asemel on suheldud lastega, aidatud vanaema, küsitud vanematelt, kuidas neil läheb või.... noa palju asju on, mida võib teha koristamise asmele (koristamine ON minu edetabeli lõpus. Eelviimasel kohal. Mis viimasel kohal on, ei tule praegu meelde).
Ühesõnaga, vältige investeeringut ning selle raamatu lugemisele raisatud aega, tahaks öelda. Ja just praegu leidsin sellest mõttetera: see, mida sa kõige enam ihaldad, on sinu suurim probleem. Ja veel: Armastus on tuli. Aga sa ei tea kunagi, kas see soojendab su südant või hävitab su maja. Ja veel: Sa ei saa valida, kuidas sured. Või millal. Sa saad ainult otsustada, kuidas elad. Praegu.
Aga ikkagi - usun, et on olemas ka praemaid raamatuid karmast ja pigem vältigem investeeringut, eksole. Parimad kohad on niigi mu kirjatükis esile toodud ;)

2 comments:

Laps Eestis said...

Minu jaoks on ka koristamine üldiselt väga tagumises tähtsuse järjekorras ja Sinu järjekord on mõistetav.
Teisalt näen ka seda, et minu jaoks on koristamises arengu võimalus. Midagi uut on nühkida köök läikima nagu prillikivi. Tasuta eriline kogemus ;-D
vähemalt omapärase idee mõttes hea leid. Selles mõttes ka, et meie ümbrus ju peegeldab meie sisemust. Ja välist koristades saab koristada ka oma hinge. Mina ei teeks parema meelega kumbagi, aga elu ikka sunnib. Uus tase oleks teha seda loomulikult ja vabatahtlikult.

Marii said...

Sul on õigus! Korrastatud ruumis on palju parem olla. Mõtelda on lihtsam ja kergem. Välist koristades saab koristada oma hinge... aga kui oleks valida, siis ma vabatahtlikult ikka ei koristaks. Muuseas, mõni aeg tagasi kaalusin passija palkamist, kes käiks ja kord nädalas mu kodu puhtaks nühiks. Asi jäi just selle taha, et siis võtaksin endalt kogemuse ära.