Daaa, olen minagi ju omad vitsad kätte saanud teiste inimeste turuväärtuse hindamisega. Hispaanias istusid tänava ääres õhtul päiksepaistel paar kulunud t-särgis ja shortsides meest. Sitked, kõhnad, tolmused, laiguliseks pleekinud riietes. Naeratasid soojalt ja avalalt. Ei osanud neid kuidagi kuhugi klassifitseerida.
Järgmisel hommikul olid samad mehed selga ajanud oma ilusuued spordiriided ja välja veeretanud paarisajatuhhised profirattad. Mnjah. Nüüd oli minu kord naeratada. Meelalt, soojalt ja avalalt.
Ma tahaks küll kasvõi kriipsuke endast parem olla, aga kuidagi ei kuku välja.
Wednesday, 20 August 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Post a Comment