Paar päeva tagasi, kui trenni algust peeglite ees seistes ootasime (teate küll, mõni piidleb end murelikult, mõni õnnelikul, mõni imetlevalt) ja mina tegin aega parajaks tähelepanekute süstematiseerimisega (enamus kaanab NIKE spordirõivaid, NO LOGO ilmselt nende lugemisvarasse ei kuulu, domineeriv värv on must nii et mina oma ilusa heleda dressiga olen märkimisväärne erand jne) marssis siis naistesumma sisse mees. Ja mitte lihtsalt mees. See oli mees, kes kandis SEB panga ererohelist T-särki ja lilelisi šortse. Mu süda laulis rõõmust. Nii raske on anda asjadele, sündmustele seda "viimast", et need täiuslikuks muutusid. Siiani läheb mul tuju heaks, kui sellele tüübile mõtlen. Jah, esimesel pilgul arvasin küll muuseas, et kohe kohe marsib sisse ka mõni tõsielusarja jäädvustav telegrupp, aga oh ei. Ja nii see mees seal koos meiega oma tuharalihaseid pingutas.
Mulle meeldivad inimesed, kes ei karda olla naeruväärsed. Kui nad asja hästi välja veavad, võivad nende taustal näida naeruväärsena kõik teised. Kui see üldse ongi oluline.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
No comments:
Post a Comment