Tere taas

Teate, "Jah, härra peaminister!" on hea küll. Ja saab naerda.
Aga Leonid Mletšini "Brežnev" on parem. Ma soovin, et lugenuksin seda juba aastaid tagasi, enne struktuuridesse sisenemist. Et saada aru, oluline ei ole progress, ühiskonna hüvanguks töötamine. Oluline on isiklik hüve, võim. Ja inimesed ei tohi olla ebamugavad, ei tohi küsida ebamugavaid küsimus... tekitada ebamugavaid olukordi, süsteemi tasakaalust välja viia...

Naistel on veel teatud süsteemis oma probleemid.
"Kuidas ta julgeb mulle mitte meeldida?"