Näopimedus

Olen vist juba varem kurtnud oma kehva mälu üle. Tänaseks on see saavutanud seninägematu taseme. Olukord - kaubanduskeskuse uksel purjetab mulle vastu inimene, keda ma muidu tähelegi ei paneks, kuid ta kõnetab mind sõnadega: "Noh, vaatad, nagu ei tunneks äragi". Peale kordi ja kordi läbimängitud stsenaariumi aastate jooksul (ääretult närvesööv, kas teate - alustada jutuajamist ja selle käigus esitada hästi umbmääraseid küsimusi ja oletada kogu aja, kus miks kuidas kuna ma inimest varem olen kohanud) olen viimasel ajal otsustanud selgelt väljendada peas olevat tühjust, seega ütlesin puhtsüdamilikult: "Ei tunne ära jah." Nojah,pkemaks jutuajamiseks ei läinud ning solvunud (no mu meelst) inimene purjetas edasid, ehkki ma tegin talle ettepaneku tuletamaks meelde meie varasemaid kohtumisi. Sellest on möödas nädalaid, kuid mu mälu pole siiani leidnud vastava inimese faili, ei ilmsi ei unes. Näide nr 2 - leidsin raamatukogust tulles maast pangakaardi - enda oma.....
Pisemaid asju juhtub 10 korda päevas... äkki on mul ajukasvaja? Alzhaimer...mälu nõrgenemne? stress?? ületöötamine? depressioon?