Õhku palun!!

Iga kord nähes tänaval mõne teise rassi esindajat või siis mõnda europiidi, kes ilmselgelt on pärit kusagil mujalt, tunnen nagu saaksin suure sõõmu värsket õhku. Millegipärast tunnen üha enam ja enam puudust eri rahvuste, köökide, kultuuride, keelte, vaadete, uskumuste puudumisest oma koduriigis ja -linnas. Ma ei tea, kui paljudelel väljamaale elanutele selline asi silma hakkab, aga kohas kus elanikud vaid "white caucasian" tunnen mosaiigil värve puudu olevat. Need vähesed aserid, kes meile siia enda pesa teevad, rõõmustavad mu silma igatahes küll. Ja need noored vene mehed, triiksärgid laitmatult viigitud pükstes... Mmmmm. Mmmm lihtsalt seepärast, et vahel tahaks taustsüsteemi, erinevus meenutab paremini kes sa tegelikult oled.
Mulle meeldib koduköögis askeldamas keegi, kes teeb süüa toorainetest ja maitseainetest, mille olemasolust ma teadlikki polnud, mulle meeldib värviliste kehatunnetus ja seda kuidas muusika voolab nende soontes. Meeldib palju asju.
Aga samas, kui keegi mitteestlane peaks ostma mu vanematetalu, põeksin seda ilmselt väga. Eks igaühel läheb see piir vist erinevast kohast...

Feministidest ja seksist

Sissejuhatuseks, olen püüdnud teatud asju vältida. Nt Ninataga arvamusi kommenteerida. Ka ei loe ma tema blogi, sest tema bloginduse algusaegadel saatsid selle lingi mulle mu (mees)kolleegid, ning me arutasime siiralt ja südamest, et kas peaks talle koju kirikuõpetaja või psühholoogi saatma, sest tegemist oli nii depressiivse, allasurutud ja masohhistliku eluga mis sealt vastu vaatas. Ka oma kõige halvema suhte kõige halvemal päeval olen olnud oma arvates paremas ja õnnelikumas suhtes, ka ei kujuta ette, et vigiseksin oma elukaaslase üle mingis blogis, mingis inimvihkajalikus stiilis. Noh, pole tema postitusi vahepeal vaadanud, (va. see viimane), aga tean, et feminist ta ei ole. Ja Sirje peaks Ninataga taset teades mitte rääkima talle feminismi klassikutest või teooriatest.

Mina isiklikult arvan et mõõdukas feminist peaks seksist märksa enam saama ja seda nautima kui allasurutud koduperenaine, kes "nühkimise" ajal lakke vahib. Ja oma naudingu ja rohkemgi veel saab ta kätte sellepärast, et feminist ei saa olla mingisugune nühitav. Ta tahab oma osa saada!!! Ja kindlasti ka anda, ta ei ole suhtluses passivne osaline. Ja arvata, et feministil ei teki partneriga hingelist sidet, on sama, kui välistada see mõne muu täiesti suvalise kriteeriumi järgi - arvata, et naiskorporatsioonide esindajad ja seks ei sobi kokku, või seks ja punapead, seks ja naistaksojuhid.
Iga seksipartneriga ei pea tekkima hingelist sidet, see on inimeste otsustada, kas ta tahab seda või mitte. Mingil eluperioodil või mingis situatsioonis võib seks olla parim pingelangetaja, väljaelamise, loomingu, mille iganes vahend. Aga on inimesi, kel tekib võimas emotsioon iga kord, iga partneriga. Ja see on siis oma valik, kas tahad mingi nühkuriga pingeid maandada, kui tead et selle käigus tekib sul võimas armastuse, jumaldamise, andatahtmise tunne. Nii head asja tahaks äkki jagada hoopis kellegi erilisega? Või ei taha?
Ja näha feministis mingisugust negatiivset tonti on silmaringi küsimus. Feminismis on palju positiivset, mida Ninataga võiks ka katsuda vahelduseks üles leida.

Marii, mõõdukas feminist, jumaldab seksi :)

Kehvikutest

Daaa, olen minagi ju omad vitsad kätte saanud teiste inimeste turuväärtuse hindamisega. Hispaanias istusid tänava ääres õhtul päiksepaistel paar kulunud t-särgis ja shortsides meest. Sitked, kõhnad, tolmused, laiguliseks pleekinud riietes. Naeratasid soojalt ja avalalt. Ei osanud neid kuidagi kuhugi klassifitseerida.
Järgmisel hommikul olid samad mehed selga ajanud oma ilusuued spordiriided ja välja veeretanud paarisajatuhhised profirattad. Mnjah. Nüüd oli minu kord naeratada. Meelalt, soojalt ja avalalt.
Ma tahaks küll kasvõi kriipsuke endast parem olla, aga kuidagi ei kuku välja.

Kinnisvarast, maakleritest ja pangast

Otsin juba mõnda aega korterit. Ostmiseks. Kiire mul sellega pole, sest elukoht olemas, aga ikkagi on vaja osta endale korter.
Minu korterimõte on peas ringelnud juba enam kui pool aastat. Vahelduva eduga vaatan kinnisvarasaite ning olen mõnda korterit isegi vaatamas käinud. Maaklerite vahendusel olen aga selle poole aasta huvi tundnud neist kahe vastu. Ja teate, kui keegi räägib siin kinnisvarasektori töökohtade vähenemisest vüi millegist muust, siis teate, see on JAMA!!!! Tundub et kinnisvarasektoris on maakleritel nii palju tööd, et inimestega suhelda nad igatahes ei viitsi.
Leidsin netist korteri, mille asukoht, planeering, hind tundus enam-vähem sobivat. Kirjutasin maaklerile kirja, kus küsisin, kas mulle vaid tundub, või sel kahetoalisel eriprojektiga korteril ongi vaid üks aken. Vastus tuli kolme nädala pärast stillis: "jaa on küll aga see valgustab kogu elamise ära". Thats it. Miks ta ei kirjutanud, et tulge vaadake, kui hästi üks aken kogu korteri ära valgustab vms??? Mul oleks see korter juba praegu ostetud olnud, ammu!!!! Aga kui maakler ei taha väga suhelda, mis seals ikka, onju.
Teine kogemus siis selline, et käisin korterit vaatamas. Teades oma varanduslikku seisu, teadsin oma 200% maksevõimekust, tingisin natuke hinda alla ja palusin maakleril tagasisidet. Ütlesin, et panga poolt mingeid takistusi ei ole. "Kes on teie laenuhaldur" küsis maakler ja mina ütlesin, et laenuhaldurit ei ole. Järgmisel päeval helistas maakler kes rääkis, et ta püüdis mind eelmisel õhtul kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Valetas, tean seda surmkindlalt, telefonil pole märkigi sellest et oleks püüdnud mind tabada. Ning et ta müüs korteri eelmisel õhtul maha.
Teate, maaklerid, palun ärge valetage!!! Kui ma tundun teile kehvik, onju, siis see on teie probleem, elame ju postsovietlikus ühiskonnas, kus su makseväärtust näitavad ilmselt keha ümber rippuvad vidinad. Ja ilmselt jalgrattaga kohale sõitev inimene ei paista maksejõuline.
Tegin siis oma korteriostusoovi ka pangale teatavaks. Ning selgus, et minu sissetulekut, haridust, tööstaaži ning eriala arvesse võttes on pank nõus mulle laenu andma palju palju palju suurema summa ulatuses, kui soovisin. Selgus ka, et 75% inimestest, kes laenu taotlevad, seda praegu ei saa. Erinevalt minust.
Maakler kurtis ka, et tal selle korteri peale 3 eelneva müüjaga tehing vett vedama läinud, sest pangast ei saadud laenu. Ka minu ihaldatud korteril ripub praegugi veel silt "broneeritud" ning mingit märki ostu-müügi tehingust ei paista sealt küll. Vot nii. Aga kas tahan selle maakleriga veel suhelda?? Ei taha.